Eesti kõige väiksem omavalitsusüksus on Ruhnu saar, kus statistikaameti andmetel elab 140 inimest (aastaringselt oluliselt vähem), kuid valijaid on lausa 163 (2017 KOV valimiste andmed). Arvestades maksutulusid ja erinevaid riigitoetusi on tegemist Eesti suhteliselt kõige rikkama omavalitsusega.
Ruhnus kandideerib 2021 valimistel 19 inimest ehk 11,7% kogu kohalikust elanikkonnast. Kas keegi kujutaks ette, et 11% kogu Tallinna elanikkonnast kandideeriks valimistel? 50 000 inimest? Kogu Eesti peale on kandidaate kokku 10 025.
Võib väita, et Ruhnus on toimunud Eesti kõige põnevamad ja igavamad valimised. 2013. aastal KOV valimistel kandideeris kohaliku volikogu seitsmele kohale kaks valimisliitu ja üks üksikkandidaat. Mõlemad valimisliidud said kolm kohta, 31 häälega sai valituks ka ükskikkandidaat Heiki Kukk.
Kui üksikkandidaatide lootused valituks saada on üle-Eesti pea olematud, veel vähem valituks saades midagi otsustada, siis Ruhnus otsustas üksikkandidaat, kellega koos valda juhtima hakata.
2017. aasta kohalikud valimised olid Ruhnu saarel kõige igavamad. Kandideeris vaid üks valimisliit ja kaks ükskikkandidaati, kellest üks sai 39 häälega valitud. Samas, 64 häält saanud Valimisliit Ühine Ruhnu sai kuus kohta ja on seal tänaseni kohalikku elu juhtimas.
“Igavad valimised” kajastusid 2017. aastal ka Eesti kõrgeimas valimisaktiivsuses kui see langes 69,3%-le, sest varasematel valimistel oli aktiivsus isegi üle 80%.
Erakondadel ei ole Ruhnu saarel midagi teha, viimati kandideeris 2009. aastal seal Keskerakond, kus nimekirjas oli ainult üks isik – Irja Terehova. Irja sai kogu saare pealt Keskerakonnale kokku täpselt null häält.
2021. aasta KOV volikogude valimised tulevad Ruhnus jälle põnevad, sest kandideerib kolm valimisliitu ja seekord mitte ühtegi üksikkandidaati. Tõenäoliselt valimisaktiivsus jälle tõuseb ehk Ruhnu näitab ka sel aastal kogu Eestile eeskuju.
