Sel nädalal hakkab Riigikogu vanematekogu täpsustama kuluhüvitiste korda, sest tuleb välja, et vanematekogu viimasest soovitusest ehk “Riigikogu liikme heast tavast” ei ole mitmed liikmed aru saanud.
Huvitaval kombel ei ole anna Riigikogu pea 100 000 eurot maksma läinud ja endiselt mitte mobiilisõbralik veebileht selgust, kes või mis on Riigikogu vanematekogu. Online meediast leiab siiski, et vanematekogu moodustavad Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed.
Riigikogu lehelt ei leia vanematekogu varasemaid istungeid või nende kokkuvõtteid, kuid artiklitest leiab, et organi peamised ülesanded on olnud kuluhüvitiste korra, Riigikogu liikmete palga ning eetikakoodeksi/hea tava vastuvõtmine. Iseenesest võiks ülevaade vaneamtekogu tegevusest olla, et näiteks teada, mida vastati või otsustati 29. aprillil 2015 Simsoni/Herkeli/Helme poolt esitatud avaldusele vanematekogu kiiremas korras kokku kutsuda ja Riigikogu liikmete esindatust nõukogudes arudada.
Riigikogu liikme hea tava
Riigikogu juhatus ja fraktsioonid kiitsid Riigikogu liikme hea tava heaks 17. detsembril 2014. Väidetavalt oli tegemist osana Riigikogu XIII koosseisu töö alguseks valmivast „Riigikogu liikme käsiraamatust“, mida tõenäoliselt ei ole valminud või vähemalt Riigikogu veebilehelt seda ei leia.
Andrus Kivirähk kirjutas mõned päevad tagasi Kevade stiilis loo “Stalnuhhini taskutest“, mis loodetavasti iseloomustab väheste rahvasaadikute mõtteviisi. Siiski on selge, et autoliisingule ülempiiri (a’la 300-400 eurot) seadmine, ei pane ühtegi Nuhhinit valijatega rohkem kohtumas käima, vaid leitakse teisi tšekke, mille eest hüvitis samas mahus välja võtta.
Seega, sel nädalal koguneb austusväärse nimega “vanematekogu”, mis verbaal-lingivistliselt võiks kuuluda Eesti Wabariiki, viibutab näpuga, ütleb lastele, et kapis olevast kommikarbist võib kommi võtta ainult siis kui koolitükid korralikult tehtud. Väike Miša, Kersti ja Tanel noogutavad, kuid juba järgmisel kuul leiavad lahenduse, kuidas kommid ikka kätte saada.
Valijatega kohtumine?
Riigikogu liikmed põhjendavad kuluhüvitiste kasutamist peamiselt “valijatega kohtumisega” seotud kuludega. Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt leiab koguni, et kui arvetemajandus lõpetada, siis “võib saadik loobuda näiteks valijatega kohtumisest või muudest tööülesannest, sest palk on niigi käes ja midagi enam tõendada vaja pole“.
Mida *#¤”¤#)*? Kui Riigikogus on saadikuid, kes juhul, kui nad kuluhüvitisi ei saa, valijatega enam ei kohtu, siis jumal tänatud – tõenäoliselt tuleb peale järgmisi valimisi uus töökoht leida.
Kuluhüvitiste olemus kinnistab aga tänaseid parlamendiliikmeid. Mõne aasta pärast, enne järgmiseid valimisi on 101-liikmel täiesti seaduslik eelis iga kuu osta tuhande euro eesti valijatele kingitusi (hääli), reserveerida ruume ja korraldada valimisüritusi.
Lihtne lahendus oleks kuluhüvitis palgale lisada – keegi midagi ei kaota ning kes oma palga eest valijatega ja valimiste vahelisel ajal kohtub ja üritusi korraldab, see on väärt ka jätkama.
