Reformierakonna sisevalimised

Valimisnimekirjade paikapanek on kõikide erakondade jaoks niivõrd oluline küsimus, et selle otsustab lõplikult väike hulk otsustajaid. Kui otsustajate ringil ei ole konkreetset vormi a’la juhatus, siis ajakirjanduslikult võib seltskonda nimetada ka tagatoaks. Enne lõplikku otsustamist räägivad erakondades kaasa piirkondlikud organid, kellel mõnes erakonnas on rohkem sõnaõigust kui teises.

Reformierakond on ainus, kes Riigikogu valimistel korraldab Riigikokku kandideerijatele sisevalimised, mille esimeses voorus selguvad kandidaadid ringkondades, teises voorus hääletatakse üleriigilise nimekirja osas.

Pärast Ojulandi skandaalset lahkumist oli Reformierakond sunnitud tunnistama, et erakonna sisevalimistel, kus valiti erakonna juhatust, võltsiti hääli, kuid seda väikeses mahus ja “süüdlased said karistatud”.

Ojulandi pole mõtet meelde tuletada, ammune värk. Selle loo kirjutamise mõte on vastata Matile, kes kirjutas Parteisoosikute eelistamise loo kommentaariks, et “nimekiri otsustatakse sisevalimistel, mitte parteijuhtide suva järgi”.

Mati

Demokraatlikud sisevalimised

Demokraatlike sisevalimiste hindamiseks tuleb need eelnevalt defineerida. Oletame, et need on põhiseaduse § 60 järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.

Reformierakonnas tuleb Riigikogu valimiste sisevalimistel kandideerimiseks kokku koguda 30 toetusallkirja. Kuna sisevalimiste eeskiri ei ole avalik, siis ei ole teada, kas toetusallkirja saavad sarnaselt sisevalimistele anda vaid liikmemaksu tasunud erakonna liikmed või mitte. Lisaks ka seda, mitu toetusallkirja võib üks liige anda. Kas tehniliselt on võimalik, et 30 inimest toetavad kõiki liikmeid või tohib anda toetusallkirja anda vaid ühele liikmele.

Krossi juhtum

KrossNovembri lõpus kogunes Reformierakonna juhatus arutama Eerik-Niiles Krossi erakonda astumise küsimust. Krossi soovitas parteisse Reformierakonna juhtfiguur Rain Rosimannus, kellega aeti juba aastaid koos äri.

Toobal tõi Foorumi saates välja, et Kross astus erakonda peale sisevalimiste tähtaja lõppu, kuid Reformierakond kinnitas, et seoses sellega, et osad kandidaadid ei saanud hääli kokku, lükati tähtaeg hilisemaks ning Krossi ja Yoko Alenderi erakonda astumine ei olnud selleks ajaks teada.

Eeldusel, et 143 kandidaati oli 31.10.2014 tähtajaks oma kandidatuuri esitanud ning arvestades, et iga toetaja saab anda vaid ühe toetushääle, oli 4290 Reformierakonna (liikmemaksu tasunud?) erakonna liiget oma valiku teinud. Osad pikaaegsed erakonna liikmed ei suutnud Ain Sepiku sõnul allkirju tähtajaks kokku saada, kuid Kross ja Alender said need ühe nädalavahetusega.

Reformierakonna sisevalimiste esialgsel viimasel päeval (27.10.2014) astus erakonda kokku 16 inimest, teiste seas valimistel isikumandaadi kogunud Toomas Kivimägi. Kindlasti oli mõni liige vajalik selleks, et sisevalimistel toetushääl anda. Pikendatud nädala jooksul kui Kross ja Alender asusid erakonna liikmeks, lisandus lisaks neile veel Nikolai Novosjolov, vahepeal erakonnast välja astunud Signe Kivi ja veel vaid 13 liiget.

Seega, Reformierakonnas oli võtta ca 50 liiget, kes ühelegi teisele Reformierakonna liikmele oma toetusallkirja ei andnud(?), kuid 3 nädalat enne seda kui juhatus kogunes küsimust arutama, leidsid, et uued liikmed Kross ja Alender väärivad nende toetust. Statistika on siiski teine, kui üks inimene võib reeglite kohaselt mitut kandidaati toetada.

Oluliselt demokraatlikum oleks olnud statistikast välja lugeda, et nii Krossi kui Alendriga liitus pikendatud nädala jooksul erakonnaga veel 60 liiget eesmärgiga, et oma toetusallkiri kandideerimiseks anda.

Olga Ašihmina juhtum

Reformierakonna sisevalimistel oli Olga Ašihmina Äriregistri andmetel Reformierakonna sisevalimiste kandideerimisavalduse esitamise ajal Keskerakonna liige. Ašihmina astus Keskerakonnast välja ja Reformierakonda alles 25. novembril 2014.

Olga

Sisevalimistel edukalt esinenud Olgale Riigikogu valimised väga hästi siiski ei läinud, sest 40 häälega tegi erakonna kandidaatidest kõige kehvema tulemuse.

Sisedemokraatia lõpp

NõmmeReformierakonna sisevalimistel ei otsustata, kes pääseb ringkonnas esinumbriks või etteotsa. Ringkonnas võib küll palju hääli saada, kuid värskelt erakonnaga liitunud Eerik-Niiles Kross pannakse ringkonna nimekirjas ikka Urmas Paeti ja Maris Lauri järel kolmandale kohale.

Kõrge asetus nimekirjas otsustab poliitiku jaoks kõik. Näiteks Rein Lang sai kogenud poliitikuna kohe aru, mida soovitakse talle öelda Ida-Virumaal nimekirja keskel või lõpus kandideerimisega.

Seda, et ringkonnanimekirjad otsustatakse kontoris näitab ka see, et nimekirja lõppu pannakse tuntumaid nimesi, nendel valimisel näiteks Ain Seppik, Vladas Radvilavicius, Valvo Semilarski jt. Vaevalt, et nad oleksid sisehääletusel jäänud napilt viimasele kohale.

Üldnimekirja järjestus

Reformierakonna sisevalimiste II voorus, kui on kandidaadid teada, otsustatakse, kes saab kui kõrge koha üldnimekirjas. Erakonna esimees jääb sellest valikust kõrvale, sest esimees on esinumber ja ei saa lasta juhtuda, et valimistel saab keegi rohkem hääli.

Mul ei ole mingit kahtlust, et erakonna peasekretär sai oma hääled kokku ja kõrge koha ausalt, sest peasekretäri töö ongi suhelda võimalikult paljude liikmetega. Suhtlemine erakonna valimistel tähendab samas alati mingeid kokkuleppeid. Seda kõikides erakondades! Kõik poliitikud teavad väga hästi kuidas valimised toimuvad ning loevad oma hääled vajadusel Ecxelis üle ja teevad kokkuleppeid teistega (juhul kui valimistel võimalik mitme inimese poolt hääletada).

Vastus Matile: üldnimekiri otsustatakse sisevalimistel ja ei ole mingit põhjust kahelda selle korraldamise aususes. Sellest saab välja lugeda, et Lillo on populaarsem kui Michal, Laaneots, Aas, Rummo jt ja et uued liikmed (Kross, Alender) on tuntud ja tõusevad uues parteis ühe kuuga esineljakümne sekka.

Kokkuvõte

Reformierakonda tuleb siiski kiita – sisevalimised võivad pikema süvenemiseta ja tulemuste analüüsita tunduda vägagi demokraatlikud. Enamus teistes erakondades ei salata kes ja kuidas valimisnimekirjad tegelikult otsustab. Samas on juristid juhtinud tähelepanu, et “mittetulundusühingute seadus elektroonilist hääletamist ei reguleeri, et kõigil oleksid võrdsed võimalused koosolekutel osaleda“. Kui erakond on tunnistanud, et vigu ja võltsimist on esinenud ka kui nende valimiste näitelt võivad ka tavaliikmed näha, et kui juhtkond on otsustanud, et tuntud nägu kandideerib, siis sedasi ka juhtub, siis on ilmselt vaid aja küsimus, kui erakonna 12 832 liikme seas sarnaseid küsimusi esitama hakatakse.

Riigikogu valimised ei ole erakonna sisevalimised. Riigikokku ei peaks saama see, kes erakonna sisevalimistel teeb hea tulemuse, vaid see, kes saab valimistel rohkem hääli. Kui seda tingimust oleks nendel valimistel arvestatud, muutuks riigikogu koosseis 17 inimese võrra. Kui toetad mõtet, siis jaga seda lugu – ehk leiab “avatud üleriigiline nimekiri” tee ka koalitsioonilepingusse.