Miks Sester ei protesti ehk Riigikogu kuldne lahkumishüvitis

22. mail valib TTÜ uut rektorit. Neljast kandidaadist kõige tuntum nimi on endine Tartu Ülikooli rektor ja IRLi juhtpoliitik Jaak Aaviksoo. Kui Aaviksoo saab TTÜ rektoriks, siis tema asemel suundub Riigikokku “Ladõnskaja vs Sester” häältelugemises kaotajaks jäänud Sven Sester.

Küsimus ei ole mitte selles, et Sesteril on õigus asendusliikmena Riigikokku saada, vaid selles, et pikaaegne Riigikogu liige saab vastavalt seadusele “puhkuse eest” kuue kuu palga ehk üle 20 000 euro.

Kurat võtaks, TTÜ

TTÜ rektori valimised

Endise TTÜ üliõpilasesinduse esimehena on mul olnud au osaleda rektori valimistel, kus kandidaadid pingutasid ülikooli siseselt, sealhulgas tudengite ees, kõvasti, et hääled kokku saada. Tänane TTÜ rektor Andres Keevallik tegi selles kõige parema töö, kuid Andrese, julgen nimetada eesnime pidi, sest oleme head tuttavad, kasuks rääkisid tema teod rohkem kui karisma.

Andres KeevallikMäletan 2000-aastate algusest hetki TTÜ Nõukogu koosolekult, kus Andres ütles vanale professoripässile, et “istu maha ja ära sega vahele – tudengitel on ka midagi öelda” ning erilise episoodina seda, kui TTÜ sai ühe nädalavahetusega tunniplaanid internetti, sest “kui tudengite soovidega ei arvestata, siis pead hakkavad lendama” (viimane on minupoolne tõlgendus pealtkuuldud telefonivestlusest).

5-aastat tagasi toimunud TTÜ rektori valimistel käisin seetõttu vilistlasena tudengitele kunagi toimunud olukordi meenutamas, sest rektori valimistel võis saada otsustavaks 20% häältest, mida andsid tudengiesindajad.

Tänasel päeval, kurat võtaks, on reeglid muutunud ning vastavalt kuratooriumi otsusele, valib rektori kuratoorium. Kui Jaak Aaviksoo on saanud kuratoorimilt mitte ainult heakskiidu, vaid lausa personaalse kutse rektoriks saamiseks, siis võib ilmselt tekli ära süüa, kui uus TTÜ rektor ei ole Aaviksoo.

Riigikogu kuldne käepigistus

Riigikogu liikme staatuse seaduse § 32. ütleb, et Riigikogu liikme volituste lõppemisel saab liige hüvitist:

(3) Kui isik oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne Riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga.

Sven Sester teab seda väga hästi. Kuna ta ei pääsenud Riigikokku, siis tal on seaduse alusel õigus 6-kuu palgale ehk üle 20 000 eurosele hüvitisele. Ta kindlasti teab ka seda, et Aavissoo lahkumisel saab ta Riigikokku tagasi. Sisuliselt saab häältelugemises napilt kaotanud IRLi liige mõnekuulise puhkuse eest korraliku hüvitise. Patrullpolitseinik peab sama raha teenimiseks töötama vähemalt 1,5 aastat.

Tehniliselt tuleb siiski täpne olla – ehk kui rektor asub ametisse 1. septembril, siis Aaviksoo saab tõenäoliselt senikaua Riigikogus olla, kuigi tal on rohkem tegemist TTÜ-s kui Riigikogus.

Mis on pildil valesti?

Juriidiliselt on kõik korrektne ja pealkirjas väljatoodud häältelugemise protesti näide ei ole õigustatud. Isegi kui Sester oleks protestinud, on vähetõenäoline, et valimiskomisjon veel mõne vea avastaks.

Valesti on minu hinnangul see, et Riigikogu otsustab, et Riigikogust lahkujad saavad 6 kuud ametipalka. Parandage mind, kui mõnes avaliku sektori organisatsioonis on sarnased “kuldsed käepigistused”?

Mihkel täpsustas 16.03: Eesti Panga president saab ametiaja lõppedes lahkumiskingituseks aastapalga. 

Erasektoris saavad iga päev inimesed päevapealt koondamisteateid. Olen isegi seda aastaid tagasi saanud. Vastavalt seadusele on koondatul õigus saada 1-kuu palga + saamata jäänud puhkusetasu. 1. märts ehk valimispäev oli koondamisteade paljudele Riigikogu liikmetele. Miks ei võiks valitud rahvaesindajad saada lahkumishüvitist samas mahus nagu õpetajad, politseinikud ja päästetöötajad?