100-aastased parteisõdurid ehk ausalt erakondade liikmetest

Eestis on registreeritud 13 erakonda, kellest 10 aktiivsemat kandideerisid Riigikogu valimistel. Äriregistri andmetel on erakondade nimekirjades 60 354 inimest, kellest 16 438 (27,2%) on sünniaastaga 1952 ja vanemad ehk pensionieas. 100-aastaseid ja vanemaid on erakondade nimekirjades kokku 8.

Pensionärid ei ole poliitikas mitte ainult aktiivsed (e-)valijad, vaid ka kandideerijad. 874 Riigikogu kandidaadist märkis 45, et on ametilt pensionär. Mitmel õnnestus ka Riigikokku saada, vanimaks 76-aastane Rein Ratas (09.05.1938), kuid eakamate hulka kuuluvad lisaks 69-aastane Vladimir Velman ning 68 -aasta vanused Enn Eesmaa ja Heimar Lenk (kõik Keskerakonnast).

Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Vabaerakond) kirjutas novembris Sirbis, et erakondade liikmeaudit on vältimatu, sest kunagi erakonda astunud liikmed ei pruugi enam teada, kas ja millisesse erakonda nad täna kuuluvad. Kas 25 aastat tagasi erakonda astunud inimene on teadlik, et ta on automaatselt ühinemiste ja nimemuutuste tulemusel uue poliitilise jõu ehk ERKE liige? Politoloog Andres Kasekamp väidab sama 1994. aastal erakonda astunud Arnold Rüütli kohta.

101-aastaselt parteisse?

2014. aasta oktoobris otsustas 101-aastane Leida-Johanna Tarvis uue poliitilise jõuga liituda. Kas see oli vanaproua tõeline soov või oli teda tarvis selleks, et erakonna loomiseks vajalikku 500 liikme nõuet täita?

Onu EskimoEesti vanim parteilane on aga Onu Eskimona tuntud 103-aastane Evald Rooma, kes veel mõni nädal tagasi kinnitas Äripäevale antud intervjuus, et raha peab protsenti teenima. Äriregistri andmetel on Evald Rooma väheaktiivse Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liige, kusjuures on ta sellest korraks välja astunud ning 2011. aastal 100-aastasena uuesti liikmeks astunud.

Surm ei vabasta

Õie Haas piltErakondade liikmeauditi vajalikkust näitab kõige rohkem see, et isegi surm ei vabasta erakondlikust kuuluvusest. IRLi nimekirjas on tänaseni 1912. aastal sündinud väliseesti koorijuht Õie Haas, kes 2008. aastal maeti Paikuse kalmistule.

Õie Haas

Sünniaastaga 1952 ja hiljem on erakondades kokku üle 16 400 inimese. Protsent on kõige kõrgem EKRE-s, kus neid on üle 41% liikmetest (3156), numbriliselt Keskerakonnas, kus pensionistaatust omavad 5344 inimest (37%). Kolmandal kohal on SDE (30%, 1871 inimest). Reformierakonnas on 1598 penisionäri, kes moodustavad 12,5% liikmetest.

90-aastaseid ja vanemaid on parteide nimekirjades 377, kõige rohkem EKRE-s (103), 80-aastaseid ja vanemaid on erakondlikult määratlenud end 3332, kõige rohkem Keskerakonnas (1033). Tõenäoliselt on veel mitmel liikmel kalmistu pilet vabastanud erakonnapiletist.

Kuidas astuda erakonnast välja?

Esmalt kontrolli, kas kuulud endiselt mõnda erakonda. Saad seda mõne klikiga teha Äriregistri veebilehelt.

Erakonna otsingVeel mõni aeg tagasi “unustasid” erakonnad inimeste väljaastumisavaldustele reageerida, kuid väheteada on fakt, et 2011. aastal jõustunud seadusemuudatus võimaldab ka Äriregistri kaudu erakonnast välja astuda.

Erakondlikku kuuluvust tasub kontrollida. Näiteks endine keskerakondlane Olga, oli unustanud end erakonnast välja kirjutada ja seetõttu kandideeris Reformierakonna sisevalimistel Keskerakonna liikmena.

Erakonnad annavad aktiivselt teada kuidas nende liikmeskond kasvab, kuid liikmeskonna vähenemise statistikat ei soovi keegi avaldada. Reformierakonna 2013. aasta esimese kolme kuu kampaania tõstis liikmeskonda 1791 inimese võrra 13 419 liikmeni. Kampaania lõpust tänaseni on erakonda astunud lisaks veel 587 inimest. Kuna erakonna tänane liikmeskond on 12 832, siis 2-aastaga on 1174 inimest on Reformierakonnast lahkunud. 

Ka teistes erakondades on olnud lahkujaid, mida üritatakse tagasi teha uute liikmete värbamisega.

Kuidas astuda erakonda?

Artur TalvikOn ka neid, kellele võib anda soovituse erakonda astumiseks. Näiteks Vabaerakonna eestkõneleja Artur Talvik ning Riigikokku pääsenud Krista Aru ei ole tänaseni erakonna liikmed, sama kehtib ka EKRE nimekirjas oleva riigikogulase Uno Kaskpeit kohta.

Kokkuvõte

Erakondade liikmeskondi ei ole ülemäära analüüsitud, Priit Kallakas on teinud 2010. aastal magistritöö liikmeskondade arengust Eestis 1995-2009, hilisemates skandaalides on meedia pigem rääkinud sellest, kuidas erakonnast välja astuda. Pole ka imestada, sest tavaliikmete roll otsustusprotsessides on olnud peamiselt juhatuse ja reklaamifirmade poolt paikapandud kampaaniasõnumite kinnitamine.

Kui eelmisel aastal loodud Vabaerakond välja jätta, siis Äriregistri andmetel on kõigi teiste parlamendiparteide puhul esimesed liikmed avalduse esitanud aastatel 1988-1991, kui ükski erakond ei kandnud seda nime, mis täna. Kas 25 aastat tagasi end erakondlikult määratlenud inimesed teavad, millise erakonna nimekirjas nad on?

Erakondadest ausa ülevaate saamiseks ning liikmeskonnaga tegelemiseks peaksid tänased koalitsiooniläbirääkijad erakonnaseadust täiendama punktiga, mis kohustab erakonna liikmeid kord kindla perioodi tagant, näiteks valimiste vahelisel perioodil, oma erakondlikku kuuluvust kinnitama.